Juursigur "Polanowicka"

Juursigur "Polanowicka".
Külmakindel kaheaastane taim, mis esimesel aastal kasvatab ainult juure, aga teisel aastal ka seemned. Lehed on suured : pikkusega 25-35 cm ja laiusega 6-15 cm. Juurvili kaalub 150-400 g, pikkusega 15-35 cm (diameeter 2-8 cm. Külvatakse märtsist maini või augustist septembrini päikesepaistelisse kohta 3 mm sügavusele, huumuserikkasse, sügavalt kobestatud mulda, vahedega 30 cm.Viljaku korjamine - septembri lõpul.

Sigur pole meie põline looduslik taim. Seda tõestab näiteks kasvõi see, et me ei leia teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal.Ta on nagu  teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama. Kui siguri juured ära kuivatada ja siis peeneks jahvatada, saame pruuni “kohvipulbri”. Sellest valmistatud jook on tumepruun, mõru ja üpris kibe “sigurikohv”.  On olnud aegu, kus kohv pole olnud alati kättesaadav. Teatavasti kasvab kohvipõõsas vaid maailma troopilistes piirkondades. Nii ongi paljudes maailma paikades kasutatud sigurikohvi. See on küll kehvem ja kibedam, kuid siiski “kohv”. Nii on sigurit hakatud kasvatama kultuurtaimena ja ta on levinud enamikesse maailmajagudesse. Siguri kasvatamisega on tegeldud ka Eesti taludes ja sealt see taim meie loodusesse jõudis.
Kuidas sigurit ära tunda? Tal on helesinised õisikud, nagu rukkilillel. Kuid tema õisikud koosnevad teistsugustest õitest. Nendes on ainult keelõied, putkõisi neis pole. Ka on nende asetus varrel veidi teistsugune. Nimelt rukkilille õied asuvad varre ja selle harude tippudes. Siguri õied asuvad aga varrel olevate lehtede kaenlas lühikestel raagudel. Nii nagu rukkilille õied, on ka siguri õied heaks meeallikaks mesilastele. Noortest sigurilehtedest saab aga suurepärase salati. Tänapäeval on siguri kasvatamine kultuurtaimena peaaegu kadunud, kuna palju maitsvamat kohvipõõsa kohvi on piisavalt. Nii on sigur jäänud rohkem iluaedade kasvandikuks. 
Sigurit  võib ära tunda püstise varre, väikeste hambuliste lehtede ja taevasiniste õite järgi. Üldse on olemas üle 10 liigi sigureid. Enim tuntud on tavaline sigur (juursigur), mida kasutatakse kohvi aseaine valmistamiseks ja salatsigur (endiivia) mida kasvatatakse, kui salati taime. Siguri juurtes on suurel hulgal insuliini (kuni 49%). Tänu sellele kasutati teda ( ja kasutatakse siiani) siirupi valmistamiseks. Kuid tihemini valmistatakse temast jooki mida kasutatakse kohvi asendajana. Asi on selles, et see jook on kohvi sarnane (põhiliselt  värvuse poolest ), kuid ei sisalda kofeiini, mis mõjutab inimese närvisüsteemi ja südant ning on sellepärast paljudele vastunäidustatud. Selle joogi tarbeks aretati isegi mõned sordid. Sigurikohvi valmistamiseks kasutatakse siguri juuri mis meenutavad porgandit. Nad pestakse, kuivatatakse ja praetakse kuni pruuniks muutumiseni ja siis peenestatakse. Sellisel moel valmistatud sigur sisaldab 70% kuumas vees lahustuvaid aineid. Joogi valmistamine ei ole keeruline: peenestatud siguri pulber valatakse üle keeva veega ja saadakse jook mis on kohvi sarnane. Ehkki sigurist valmistatud jook pole nii aromaatne ja võimalik, et mitte nii maitsev kui naturaalne kohv kuid tal pole kasutuspiire, ta on isegi kasulik: ta rahustab närvisüsteemi, parandab söögiisu, avaldab head mõju soolestiku tegevusele. Teiste sõnadega sigurijook erinevalt kohvist ei oma vastunäidustusi  ja toiteväärtus on tal kõrgem kui tavalisel kohvil. Kohvi aseainet ei tehta mitte ainult sigurist. Kohvi asemele sobivad suurepäraselt oder, kaer, rukis, sojauba, kastanid. Kõik nad ei sisalda kofeiini. Joogi valmistamise põhimõte on samasugune: nende seemned alguses praetakse, seejärel peenestatakse. 

Eng.: Coffee chicory, coffee weed, common chicory, succory. Suom.: Juurisikuri. Sven.: Cikoria, cicoria, vägvårda.